Hüvitistega Ida-Virule appi

„Usun, et valitsuse heaks kiidetud meede on positiivne. Kui see töötab, saame sama meetodit rakendada ka teistes piirkondades, kus on töötus kõrgem,“ rääkis Ossinovski eile valitsuse pressikonverentsil Narvas. Ta lisas, et juba praegu on EASiga sobilikke ettevõtteid läbi helistatud ja paarkümmend neist on öelnud, et oleksid asjast huvitatud.

Ossinovski tõi näiteks ühe Tallinna ettevõtte, kes on praegu kahevahel, kas viia oma tootmine Ida-Virumaale või Põhja-Lätti. „Nad ütlesid, et kui toetuse süsteem tuleb, valivad nad Ida-Virumaa,“ ütles Ossinovski. „Olen optimistlik,“ lisas ta.

Tööjõukulud pole suurim mure

Sillamäe Sadama juhatuse liikme Margus Vähi sõnul on positiivne, et riik püüab Ida-Virumaa olukorraga tegeleda. „Kui riik tahab toetada, siis loomulikult on iga toetus positiivne,“ ütles ta. Paraku pole ta kindel, kas plaani võetud meede ka tegelikult tulu tooks. „Ma ei usu, et neile, kes tahaksid investeerida uutesse ettevõtetesse Ida-Virumaal, oleksid probleemiks kõrged tööjõukulud. Need on siin niigi madalad,“ ütles ta.

Vähis tekitab kahtlust see, et tegu on vaid aasta aega kestva toetusega. „Ja mis seejärel saab? Ma ei usu, et ettevõtted aastaga jalad alla saavad,“ ütles ta.

Vähi sõnul on Ida-Virumaal ettevõtluse arendamisega kaks probleemi. Üks neist on meeletu kogus bürokraatiat, millest iga tööstusettevõtja peab läbi murdma. „Erinevad planeeringud, load, keskkonnatingimuste hindamine ja mis kõik veel võtavad 2–3 aastat aega,“ märkis ta. See on üks asi, mida riik saaks Vähi sõnul ära teha – parandada Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda ja seeläbi ka töötust.

Kõik pole Eesti lahendada

Teine probleem, millega Ida-Virumaa silmitsi seisab, on Vähi sõnul asukoht ja sõltuvus Venemaast. „Siinne ettevõte eeldab mingitki Venemaa-suunalist tegevust. Paraku on nii Eesti–Vene kui ka Euroopa–Vene suhted kehvad, kui mitte halvemini öelda,“ ütles ta. „Pole ju mõtet tuua tootmine Euroopast Vene piiri peale ja seejärel see tagasi Euroopasse viia. See pole loogiline. Kui Ida-Virumaalt transportida, siis ikka üle Vene piiri,“ lisas Vähi. Eesti ei saa praeguse olukorra vastu aga midagi teha. „Me ei saa ju laulda teist laulu kui Euroopa Liit,“ märkis ta. Olukorra lahenduseks oleks vaid Ukraina ja Süüria konfliktide leevendumine.